VEEJÕUJAAMADE RAJATISED

Veejõujaamad on seadmete kompleksid, mille abiga vee kineetiline- ja potentsiaalne energia muudetakse mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse erinevatel otstarvetel vastavalt vajadusele. Kui vee voolamisest saadud energia muudetakse elektrienergiaks, nimetatakse veejõujaama hüdroelektrijaamaks. Kui mehaanilist energiat kasutatakse näiteks teradest jahu jahvatamiseks, nimetatakse veejõujaama veskiks. Veejõujaamade ühiseks omaduseks ongi see, et nad töötavad vee jõul – voolav vesi paneb pöörlema kas vesiratta või turbiini.

Veejõujaamade käivitamiseks on vaja kõrguste vahet, mis suure hulga vett võimalikult pika perioodi jooksul voolama paneks, mis jõujaama tööratta pidevalt pöörlemas hoiaks. Saadav energia on otseses seoses vooluhulga ja kõrguste vahega. Oluline on ka seadmete kasutegur.

Igal heal asjal on oma pahupool, nii ka veejõujaamadel. Negatiivset keskkonnamõju on võimalik eri vahenditega leevendada, kuid mitte olematuks teha. Tihtipeale on nii, et näiliselt saadav kasu on küll olemas, kuid sellega tekitatav keskkonnakahju suurem kui jaamast saadav kasu.

Kaks suurimat vastuargumenti, mis räägivad veejõujaamade ehitamise vastu, on paisutuse vajadus ning jõujaama turbiinis suur kalade suremus. Paisud ei lase kaladel jõge mööda rännata ning endale kudealasid otsida. Seetõttu väheneb kalade populatsioon. Turbiini sattuvad kalad võivad turbiini vahele jääda ja hukkuda.

Nagu enne mainitud, ei saa negatiivset mõju täielikult nullida. Küll aga on mitmed turbiinitootjad välja tulnud ”kalasõbralike” turbiinidega. Idee peitub turbiini aeglases pöörlemises ning piisavalt suurtes labade vahedes, millest kalad puhtalt läbi lähevad.

Uus suund Eesti hüdroenergias on kruviturbiinid, mis sobivad hästi Eesti madalatele paisutuskõrgustele. Kruviturbiini paneb tööle kruvilabade vahele juhitud vesi. Kruviturbiin pöörleb aeglaselt, mistõttu sinna vahele sattuvad kalad transporditakse koos veega alavette ning samal ajal toodetakse ka energiat. Kruviturbiine kutsutakse ka kruvikalapääsudeks. Tegu on ajaloost tuntud Arhimedese kruvidega. Vajadusel paigaldataks epaisule kaks kruvi: üks mida mööda liiguvad kalad allavoolu ja toodetakse energiat ning teine kruvi millega saab kalu paisust üles tõsta – aeglaselt pöörlev kruvi tõstab kala koos veega alaveest ülavette neid vigastamata.

Erinevate spetsialistide koostööl leiame konsensuse, milles veejõujaamad ja keskkond saavad koos eksisteerida. Tänane energiahindade kiire kasv juhib tähelepanu sellele, et eksisteerivaid veejõujaamu ei ole mõistlik lammutada, kuni on olemas reaalsed alternatiivid.

Meie pädevusse jääb kõikvõimalike veejõujaamade ehitiste projekteerimine ja rekonstrueerimine. Koostöös partneritega suudame pakkuda veejõujaamade terviklahendusi:

Viira veski kruviturbiini ehitusprojekt (2020);

Eksperthinnang kruvikalapääsude toimivuse kohta Eesti tingimustes (2019);

Linnaveski tammi liigveelaskme ümberehitamise projekt (2018);

Pärnu külmajaama veehaare (2018)

Kunda I paisu kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendus (2017);

Saesaare paisjärve kruvikalapääsu/turbiini eskiislahendused (2017);

Leevi hüdroelektrijaama ja pealevoolukanali rekonstrueerimine. Põhiprojekt (2016);

Tartu Turu tn 18 kaugjahutusjaama veehaarde ehitusprojekt. Põhiprojekt (2015)

Kotka paisu korrastamine. Eelprojekt (2015);

Linnamäe paisu rekonstrueerimine (2015);

Turu tn 18 kaugjahutusjaama veehaare (2015);

Viitina hüdroelektrijaama rekonstrueerimine. Põhiprojekt. (2013-2014);

Kunda tsemenditehase paisu hüdroelektrijaam;

Painküla hüdroelektrijaama taastamine;

Räpina hüdroelektrijaama rekonstrueerimine;