Eestis tuleneb maaparanduse vajadus kliimast, sademete jaotusest ja muldadest. Maaviljeluse seisukohast huvitab meid enim vegetatsiooniperiood. Maaparandus peaks tagama põllul optimaalsed tingimused kultuuride kasvuks. Kevadel maa sulades peab pinnas kiiresti kuivama, et seda seda saaks kasutama hakata. Samuti peab maa sügisel kultuuride koristustööde ajal kandma masinaid. Seega kuivendus on tähtis, et kevadel saaks vili maha ja sügisel koristatud. Suvel, kui aurumine ületab sademeid, vajame hoopis niisutust, et tagada kultuuride kasvuks optimaalselt niiske keskkond.
Sõltuvalt kliimast on Eestis laialt levinud soomullad (23,7%), gleimullad (36,5%) ja gleistunud mullad (14,5%). Kõik need mullad vajavad maaviljeluse säilimiseks rohkemal või vähemal määral kuivendust.