AJALUGU

    Viitina hüdroelektrijaam on tüüpnäide eelmise sajandi aegsetest järve kallastele ehitatud veejõujaamadest. Veejõul pandi tööle turbiin, mis liigutas veskiseadmeid.

    Vee kogumiseks ehitati Huudva ojja pais, mis tekitas paisutuse. Paisjärve valgala on küllaltki väike, selle suurendamiseks muudeti valgala väljavoolu (kuppelmaastiku vahele kaevati uued kraavid, et Viitina järve valgala suurendada, samas suleti teised, mis vett mujale viisid.) Sellest olenemata saadi valgala suuruseks kõigest 1,4 ruutkilomeetrit, mis ei ole piisav turbiinide pidevaks käivitamiseks. Eelmisel sajandil töötas jaam tõenäoliselt nii, et kui vili veskisse toodi pandi veski tööle. Veski töötas nii kaua, kuni jahvatada oli vaja või kui vesi järves otsa sai. Seejärel toimus taas järve vee kogumine.

    Veski jäi tõenäoliselt seisma eelmise sajandi teisel poolel. Sellest ajast on veski ainult lagunenud.

    PROJEKTI KIRJELDUS

    Räämas veskit asus korda tegema uus omanik. Soov oli veskist kujundada hüdroelektrijaam, kuhu sooviti rajada ka külaliste majutusruumid.

    Projekti tegi mitmekülgseks see, et väga väiksel alal tuli arvestada eri objektide standarditega. Projekteeritav hoone asus paisul, mida ületas veel riigimaantee, lisaks moodustas kunagi veski ja selle kõrval olev viinaköök terviku, mis toetusid samale vundamendile. Seega tuli hoone projekteerimisel arvestada paisu veepidavuse ja maantee püsivusega,  veski lammutamisel ja hüdroelektrijaama ehitamisel tuli kohe kõrval olev viinaköök säilitada. Vürtsi lisas see, et mürarikas hüdroelektrijaam tuli kujundada nii, et see vastaks ka eluruumide standarditele.

    Terviklahendus valmis erinevate firmade koostöös, kus meie osadeks oli detailplaneeringu koostamine, projektijuhtimine, vesiehitiste ja hüdrotehnilise osa projekteerimine, väliste tehnovõrkude (vee ja kanalisatsiooni) projekteerimine, reoveepuhasti projekteeerimine, maastikukujundus ning vertikaalplaneeringu koostamine.

    Projekti viib täide OÜ Astlanda ehitus. Ehitised peaks valmima 2015 a sügisel.

    Hüdroelektrijaam avati peale rekonstrueerimistöid 2016. aastal. Täpsemalt loe klikkides siia!

    DETAILPLANEERING
    • Hoonete ja nende tehnovõrkude kavandamine
    PROJEKT
    • projektijuhtimine;
    • veehaarde projekteerimine;
    • hüdroelektrijaama tehnoruumi projekteerimine;
    • äravoolukanali projekteerimine
    • HEJ automaatika süsteemi väljatöötamine;
    KOOSTAJAD
    Urmas Nugin, Lauri Lokko, Raul Tihane, Ahto Kree, Liisa Prost jt.
    Jaga sotsiaalmeedias: