ÄRA UPU! KAASA HÜDROTEHNIKAINSENER!
Ülal olev foto ei ole mitte AI genereeritud maal, vaid näide hüdrotehnikainseneride tööst, millega tegeleme üsna palju.
Paremal olev on Tartu vaatamisväärsus nr 1 vihmase ilmaga – maaaluse garaaži sissesõit (Foto nr 1 on tehtud 01.06.2024.) Probleemi on jäädvustanud ka Googlemaps aasta varem, kus ollakse uputuse ootuses (Kuvatõmmis nr 1). Tegu on aastakümneid teadaoleva madala, probleemse kohaga. Fotol olev ehitis on aga oluliselt noorem. Järgnevatel fotodel on aga kujutatud üks hajaasustuse elamine, kuhu voolab kokku kõrvalolevalt põllult ja teelt lumesulavesi. Foto tehtud veebruari lõpus 2024. Juba valmis ehitatud keskkonnas on uputustega tegelemine kallis, sest see eeldab peaaegu et alati suuri ümberehitusi või lisaehitisi.
Sarnaste probleemide vältimiseks on soovitatav kaasata hüdrotehnikainsenerid, kellel võiks soovitatavalt lisaks olla ka VK inseneri kutse. Kui aga otsustad ise ehitada, siis on meil mõningad soovitused, millele mõelda.
HOIAME ÜKSTEIST – 11 SOOVITUST SARNASTE OLUKORDADE VÄLTIMISEKS
- Uusarenduste puhul kaasa hüdrotehnikainsenerid oma arendustegevusse juba planeerimise faasis. Hüdrotehnikuid ei nimetata asjata “tarkadeks torumeesteks”. Hüdrotehnikainsener on ainuõige valik looduslähedaste sademeveesüsteemide ja muude veelahenduste projekteerimiseks! Näiteks ka teeprojekteerijatel peaksid head hüdrotehnikud käepärast olema.
- Asukoha valik – ehita hoone teadlikult ümbritsevast kõrgemale (erand vaid siis, kui vette ehitamine ei ole kasutusotstarbest tulenev eesmärk). Väldid sellega suure tõenäosusega vee hoovi voolamist aga ka madalatele piirkondadele iseloomulikke pinnaseid – turbad, savid jne, millest tulenevad kõrgemad ehitushinnad. NB – see et maatüki ülevaatuse ajal on maa kuiv ja tasane ei tähenda, et tegu ei ole märja piirkonna või üleujutusalaga!
- Vertikaalplaneerimine ära lahendada hiljemalt eelprojektis. Maapinnakalle olgu ehitisest eemale! Kui see ei ole võimalik, kaalu viimase variandina sademeveepumpla rajamist. Üldiselt ei soovita ühtegi ehitist ehitada ainult arhitektuurse projekti järgi! Ükski insener ega arhitekt ei ole nii tark, et osata heal tasemel kõiki erialasid. Arhitektuurne lahendus peab arvestama muuhulgas ka võimalikke asukohaspetsiifilisi veeprobleeme, mida fotol 1 ei ole ilmselgelt arvestatud. Ka linnakeskkoonnas tehtavate uusarenduste puhul ei ole enamasti kraavi asendamine toruga hea mõte.
- Kui maapind on ikkagi madal, siis hoonel olgu kõrge sokkel! Alla 30 cm soklit ära tee ühelgi juhul! Madalas kohas võib juhtuda, et ei piisa ka 60 cm kõrgusest soklist. Üldiselt ei ole tark minna kaasa moeröögatustega, kus hoonetel on madalad soklid ja olematud räästad (eriti puitehitistel). Ilus lahendus toob garanteeritult kaasa suuremad hoolduskulud, kiiremini amortiseeruva hoone puhul ka kiiremini langeva müügihinna jne.
- Imbsüsteeme planeerides (aga tihti ka muid ehitisi planeerides) tuleb teha geoloogiline uuring juba detailplaneeringu faasis. Detailplaneering, kus on sademeveeimmutamine, ilma geoloogilise uuringu ja inseneride kaasamiseta määratud, kujuneb väga tihti raharaiskamiseks. Meie juurde pöördutakse üsna tihti valmis detailplaneeringutega aga ka valmis põhiprojektidega, kus ei ole geoloogilist uuringut tehtud ega veeprobleemidele isegi veel mõeldud. Väga tihti oleme pidanud tellijale teatavaks tegema kurva uudise, et nii projekt kui ka planeering tuleb nullist ümber teha. Oleme kuulnud koguni kurioosset juhtu, kus maja on projekteeritud teisekorruse rõduni vee alla teadmata, et asutakse üleujutusalal (Jah Eestis!). Tihti ostetakse krunt sisuliselt sohu, kuhu vundamendi rajamine on väga kallis lisatöö.
- Imbsüsteemi planeerimisel arvesta, et vesi imbub pinnasesse peaaegu et alati, kuid see võib võtta väga kaua aega. Jämeliiva puhul on filtratsioonimoodul 100-10 m/d, st vesi imbub enamasti praktiliselt hetkega. Savi filtratsioonimoodul on aga vahemikus 0,01-0,001 m/d, ehk vee imbumine võib võtta nädalaid. Kui sinu kinnistul on madalam lohk, kus võib vesi olla nädalaid, võib immutamine ka savipinnaste puhul olla hea lahendus. Kui sul ei ole sellist lohku võimalik tekitada on see kindlasti halb lahendus.
- Igasugused veesilmad vähendavad linnakeskkonnas kuumasaari, st jahutavad õhku, mis on tänastes kliimamuutustes hea. Kui aga kolid sohu, muusse madalasse kohta või järve äärde pead arvestama suurema hulga sääskede aga ka keskkonnapiirangutega. Nt sauna järve äärde ehitades riskid sellega, et ehitusluba ega kasutusluba sellele suure tõenäosusega ei saa. Halvemal juhul pead selle aga sootuks lammutama. Enne seda aga peletad osa loodusest, mis ilmselt oli üldse üks põhjustest, miks sinna asukohta kolisid.
- Valingvihma puhul sajab vett maha korraga palju. Kui valingvihma alguseks on maa juba eelnevalt vett täis, töötab ka muru asfaltina, st vesi ei imbu vaid voolab madalamasse kohta. Seetõttu tuleb vertikaalplaneeringute ja muude looduslähedaste süsteemidega eriti tähelepanelik olla.
- Sademevett ei tohi suunata naabri kinnistule! St oma kinnistut kõrgemale tõstes pead arvestama ka naabriga! Naabriga ühine sademeveeviibetiik või muu ühine lahendus võib-olla hea mõte. Samuti hoia silm peal mida teeb naaber. Kui naaber on oma kinnistut ja maja sinu maast kõrgemale tõstmas, siis ära jäta asja juhuse hooleks. Mine uuri, mida naaber teeb ja juhi töötegija tähelepanu, et ta vett sinu kinnistule ei juhiks. Muidu võid halvemal juhul arvestada, et sinu kinnistut hakkavad üsna hea tõenäosusega kaunistama suured lombid või vesi keldris, mille vesi pärineb just naabri maalt. Kui su maja on aga näiteks ka madala sokliga võib juhtuda, et sinu maja eluiga lüheneb oluliselt.
- Kevadel on maa jääs ja lumesulavesi voolab madalamasse kohta kokku. Lumesula vee immutamiseks võivad olla vajalikud spetsiaalsed süsteemid.
- Väga suur osa 80….90% Eestist on selline, mis ei soosi immutamist, mille üheks põhjuseks on põhjavee reostuse oht. Immutamisel peab arvestama, et imbsüsteemi alumise ääre ja pinnasevee kõrgeima taseme vahele peab jääb 1,2m pinnast, vältimaks põhjavee reostust. Uues veeseaduses on mõiste looduslähedased sademeveesüsteemid, mida koos täiendavate nõuetega sademevee suublasse juhtimise kohta, saab lugeda ka niipidi nagu 1,2m nõue ei kehtiks looduslähedaste süsteemide puhul. Seaduste mõistmisel tuleb aga kasutada tervet mõistust. St kui on oht põhjavee reostamiseks, unustamisest/tegematajätmisest/juhusest või lohakusest siis tee lahendus, millega tagad 1,2m. Üsna nõutuks teevad aga isiklikud kokkupuutumused lahendustega juba ainult reovee immutamisel, kus umbkaudu sama suurusjärk 80…90% imbsüsteeme ehitatakse aga ilma igasuguste geoloogiliste uuringuteta ilma eelnimetatud reegleid jälgimata riskides põhjavee reostumisega. See, et omavalitsused ei saa või ei suuda kõike kontrollida, ei tähenda, et ilma pädeva projektita meelevaldselt maetud imbtorud on lahendatud keskkonda säästvalt. NB – viimased toodud protsendid ei pruugi olla täpsed ja kujundatud isiklike kogemuste pealt, aga fakt on, et kui kuuled, et keegi on ehitanud imbväljaku ja lähed seda vaatama, siis enamikel juhtudel kui küsida, kuidas tehti, siis vastused igakordselt samad – pole projekti, pole uuringuid, pole tehtud muldesse, detailplaneeringus on kirjas et võib jne. Lihtsamad juhud on need, kus inimene reostab teadmatusest põhjavee. Keerulisematel juhtudel ja suuremal tarbimisel võib juhtuda aga, et reovesi ei lähe isegi potist enam alla või tekivad sademevee uputused nagu kõrval olevatel piltidel.
Kaasa insenerid ka arhitektuurivõistluste komisjonidesse ja ideemeeskondadesse aga ka maastikuarhitektide kujundusprojektidesse! Ilus lahendus peab olema ka töötav ja kestev lahendus. Vastasel juhul loodud kunst ei ole püsiv!
Teemakohaste inseneride kaasamiseks ja lisainfo ammutamiseks kliki siia!
Foto nr 1: Uputus Tartus 01.06.2024
Kuvatõmmis nr 1: Uputus Tartus (Google Streetview jäädvustus 2023 suvi)
Kevadine uputus hajaasustuses 2024 kevad, ehk siis kui oled ehitanud madalasse kohta:
Talvel kannab heal juhul jää, kevadel pead hakkama saama paadiga, hiliskevadel naudid aga hoopis mudavälja
