VEEKOGUDE SEISUNDI TERVENDAMINE, TAASTAMINE JA KORRASTAMINE

Veekogude tervendamist, taastamist või korrastamist võib vaja minna, kui veekogu on kinni kasvanud, täis settinud, reostunud või selle kasutamine majanduslikult või virgestustegevuseks on muul viisil häiritud.

Veekogude kinnikasvamine ja settimine on looduslik protsess, mida tihtilugu kiirendab inimtegevus. Suurimaks kinnikasvamise põhjuseks võime nimetada põllumajandusväetiste ja -toitainete sattumist veekogudesse, mis paneb veetaimestiku vohama. Vooluveekogudes põhjustab taimestik veevoolamise aeglustumise ja suurendab settimist, mistõttu voolusängid kitsenevad ja suureneb üleujutuste oht.

Inimtegevuse mõju minimaliseerimiseks ja veekogude eluea pikendamiseks on kehtestatud Eestis erinevad keskkonnakaitseliste eesmärkidega seadused ja määrused mitmetes eluvaldkondades.

Veekogu tervendamine, kui selline, on sisuliselt tagajärgede likvideerimine, mida kasutatakse, kui looduslik taastumine on juba võimatu või liiga aeglane.

Ehitusprojektide koostamine lõheliste koelmualade ja elupaikade parandamiseks Pirita jõe alamjooksul ja Vääna jõe alam- ja keskjooksul (2020);

Eeluuringud ja järelhindamine kalade elutingimuste parandamiseks (2019);

Laeva jõe alamjooksul asuva jõelõigu tervendamine (2016);

Võhandu jõe kalda kindlustamine (2015);

Vidrike järve kalda korrastamine;

Kooraste tiigi taastamine;

Nõo Veskijärve taastamine;

Venevere veskitiigi taastamine ja sildregulaatori rekonstrueerimine.